Olavitee rajamine sai Lihulas uue hoo – Saaremaal töö käib, Läänemaa alustab!

26.veebruaril 2026 kogunesid Lihula mõisas Läänemaa ja Saaremaa omavalitsuste esindajad, Saare-Lääne piiskop, koguduste õpetajad, Padise muuseumi ja Kultuuriministeeriumi esindajad, et arutada Püha Olavi palverännutee rajamise hetkeseisu ja järgmisi samme 

Kohtumise keskne sõnum oli selge: Saaremaal on Olavitee rajamine juba käimas ning Lihula kohtumine annab tõuke töö alustamiseks ka Läänemaal.

Koosolekul anti ülevaade senisest tööst Saaremaal, kus teekond on kaardistatud Sõrve säärest Pöide kirikuni ning kevadel jätkub töö Muhus. Planeeritava trassi pikkus Saaremaal on ligikaudu 250 km ning projekti on aktiivselt panustanud juba paarkümmend inimest. Arutati märgistuse, sertifitseerimise ja rahvusvahelise koostöö küsimusi. Saaremaa kogemus näitab, et tee rajamine eeldab kogukondade, maaomanike, koguduste ja turismisektori tihedat koostööd ning olemasolevate radade nutikat kasutamist, mitte paralleelsete süsteemide loomist. 

Lihula kohtumine tähistab hetke, mil Olavitee arendamine liigub süsteemselt edasi ka Läänemaal. Lühiajaliste sammudena lepiti kokku kohtumine RMK-ga, piirkondlike töörühmade moodustamine, rahastusvõimaluste kaardistamine ning maaomanikega suhtluse alustamine mandriosas. Pikemas perspektiivis on eesmärgiks põhitrassi lõplik kaardistamine, ühtne märgistussüsteem ning majutus- ja teenusvõrgustiku kujundamine. 

Ühine ajalugu, ühine tee

Kohtumisel kõlas korduvalt mõte, et Olavitee peab sündima kohapeal – kogukondade initsiatiivil ja koostöös kiriku, omavalitsuste ning riigiasutustega. 

Saaremaal alanud praktiline töö ja Lihulas kujunenud ühine arusaam annavad kindla aluse, et Püha Olavi palverännutee kujuneb Lääne-Eestis elujõuliseks ühendusteeks, mis seob ajaloo, vaimsuse ja tänapäevase rändamiskultuuri.

Olavitee ei ole vaid rada kaardil – see on osa Eesti ja Skandinaavia ühisest loost ning samm-sammult kujunev elav kultuuritee.