Teekond, mis on sidunud Eestit välismaailmaga rohkem kui tuhat aastat ja mida kutsume avastama!
Tutvuge teedega.
Mis on Olavitee?
Meretee Skandinaaviast ida suunas kulges sajandeid piki Eesti rannikut. Seda kasutas korduvalt ka kuningas Olav II Haraldsson, kes valitses Norrat aastatel 1015-1028. Tahtes Taani kuningas
Knud Suurelt oma riiki tagasi võtta, langes ta 29. juulil 1030 Stiklestadi lahingus Põhja-Norras. Olavi olulisuse tõttu Norra riikluse loojana ja kristluse kui riigiusu kehtestajana, kuulutati ta juba aasta peale surma ehk 1031. aastal pühakuks. Olav on maetud Nidarose katedraali Trondheimis, mis muutus
Põhja-Euroopa olulisimaks palverännu sihtkohaks kuni
reformatsioonini.
Pühale Olavile pühitsetud kirikud asusid muistsetes sadamakohtades, märkides kunagisi veeteid ja kaubandussuhteid. Olav on üks neist vähestest universaalsetest uutest pühakutest, keda austas ühtemoodi nii Ida kirik kui ka Lääne kirik. Eestis paiknesid Olavile pühendatud kirikud ja kabelid Saaremaalt Tallinnasse kulgeva veetee ääres: Sääre kabel, Saastna kabel, Vormsi kirik, Nõva kirik, mõlemal Pakri saarelgi oli oma Olavile pühendatud kabel ja muidugi kõigile tuntud Oleviste kirik.
Olavitee täna märgib kunagist mereteed, mis algab Sõrve sääre tipust ja kulgeb piki Saaremaa,
Lääne- ja Põhja-Eesti rannikut Oleviste kirikuni Tallinnas, et sealt edasi Soome kaudu ühineda
Trondheimi kulgeva teega. See on üks lüli paljudest ajaloolistest teedest, mis kulgevad läbi
Taani, Rootsi ja Soome Püha Olavi kultuspaika Nidarose katedraalis. Norras on neid lausa
üheksa. Liikuda saab seal jala, rattaga, ratsa või veesõidukiga. Nii nagu kõiki Olaviteid hakkavad
ka meie rajamisprotsessis olevat teed märgistama punased Püha Olavi ristid.
Keskaegseid palverändureid kannustasid teele minekul religioossed motiivid, tänane palveränd on pigem meditatsioon, mille puhul teekonnale asumine lähtub soovist pääseda eemale argielu rutiinist, avastada uusi paiku ja kogeda looduse ilu. Nii et lisaks välisele rännakule pakub palverännutee ka sisemist rännakut. Tänased, järjest enam populaarsust koguvad
palverännuteed kutsuvad ühtlasi avastama kohalikku kultuuri ja traditsioone, sidudes lokaalsed rännuteed suurema ajalooliste teede võrgustikuga. Need annavad kõrvalisematele kohtadele uue elu ja pakuvad kaugelt tulnud teelisele unustamatuid kogemusi.
